Reporteritund | Vikerraadio | Err

Praeguses kriisis kaovad iganädalaselt Eestis töökohad ja raskustesse on sattunud ettevõtted. Riik püüab abivajajaid küll toetada, aga kas sellest piisab?

Praegused liikumis- ja suhtluspiirangud ei ole ainult oma kodus tüütud taluda. Mõelgem end korraks hooldekodu elaniku olukorda: piiranguid on veel rohkem, nakatumisoht ehk suurem, kohatasu tõusuteel.

Neljapäevane "Reporteritund" võtab luubi alla riigikogus arutatava lisaeelarve.

Eesti põllumees on keskmisest rahvuslikuma mõttelaadiga ja see on olnud neile väga raske otsus otsida tööjõudu võõrsilt. Kui siia lisada juba ilmnevad turutõrked ja põllumajandussaaduste hinnalangus, siis ei tohi oma põllumeeste ja karjakasvatajate ette tööjõust tulenevaid takistusi seada.

Räägime Eesti meditsiinisüsteemi toimetulekust koroonahaigete raviga, eriolukorra meetmete mõjust koroonaviiruse leviku peatamisel ning värsketest teadmistest koroonaviiruse SARS-COV-2 uurimisel, ravimi ja vaktsiini otsinguist.

Aprillist saab hakata esitama avaldusi nende töötajate tarvis, kelle tööandjal pole tööd anda või kelle töötasu on töökoormuse tõttu kahanenud. Hüvitist makstakse töötajale, aga ainult siis, kui tema tööandja vastab kindlatele tingimustele. Miks see nii on korraldatud?

Neljapäeval jõuab eetrisse lõppeva kuu opositsioonitund.

Kolmapäeval on stuudios eriolukorra tööde juhiks määratud riigihalduse minister Jaak Aab ja jutuks isikukaitsevahendid – palju neid on, millal juurde saab ja kellele jätkub.

Paljud patsiendid on oma tervise rikkunud nõukogude ajal kolhoositöö käigus, nimistus on keskmisest rohkem eakaid, kehva ühistranspordi korralduse pärast tuleb teha rohkem koduvisiite - need on vaid mõned väljakutsetest, mis eristavad maaperearsti tööd linnas tegutseva arsti ametist.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägivad eakate esindajad, perearst, sotsiaalteenuse osutajad, omavalitsuste esindajad, vabatahtlike esindajad ja paljud teised.

Enam kui 150 000 üldhariduskoolide õpilast on eriolukorra tõttu teadmata ajaks kodusel distantsõppel. Kuidas koolid ja õpetajad e-keskkondade kaudu õppe korraldamisega toime tulevad, millised on väljakutsed lapsevanemate ja õpilaste jaoks?

Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaks nüüdseks kõigile teada olema, kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda.

Maailmamajanduses toimuv sunnib küsima, mida saab ja peab tegema Eesti riik.

Brüsselis, Euroopa Parlamendi raadiostuudios on mikrofoni ees Marina Kaljurand Sotsialistide ja Demokraatide ridadest, Riho Terras Euroopa Rahvaparteist ning Yana Toom ja Andrus Ansip Uueneva Euroopa parlamendirühmast.

Eelmisel nädalal avalikkuses laiemalt jutuks olnud töötushüvitiste süsteemi muutmisplaan on kohanud nii poolt- kui vastuargumente.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp peavad plaani rajada Ida-Viurmaale sadu miljoneid eurosid maksva põlevkivi eelrafineerimistehase. Samas on Eesti riik liikumas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.

Kuigi valitsus on lubanud Euroopa Liidu uut eelarvet kokku leppides Eesti põllumeeste eest seista, on nüüdseks selge, et kogu põllumajanduspoliitika saab senisega võrreldes edaspidi vähem raha.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad lõppeval kuul on seotud apteekide ja kogumispensionisüsteemi muutmisega.

Kas mäletate, kuidas Joosep Toots Paunvere külakoolis nurus õpetaja Lauri käest, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis ta teeb pool?

Stuudios vastab küsimustele rahandusminister Martin Helme.