Reporteritund | Vikerraadio | Err

Viimased kuud Eesti majanduses on pannud proovile Eesti ettevõtjate närvid ning sundinud leidma viise kohanemiseks. Kui hästi on ettevõtjad hakkama saanud, kui suureks probleemiks on kujunemas majanduslangus ja millised on probleemid, mis vajavad eelolevatel kuudel lahendamist?

Koroonakriisist põhjustatud kukkumiste kõrval on mitu majandussektorit, kus nõudlus kasvas ja tuli palgata lisatööjõudu.

Euroopa Komisjon esitles läinud nädalal uut Euroopa Liidu eelarve ettepanekut aastateks 2021-27 ning sellele lisanduvat ühekordset 750 miljardi euro suurust taasterahastut nimega Next Generation EU, mis tõstaks kahe peale kokku Euroopa Liidust liikmesriikidele suunatud vahendite mahu kriisi eel väljapakutud 1,1 triljonilt 1,85 triljoni tasemele. Eesti jaoks tähendaks see 3,3 miljardit lisaraha võrreldes varasema Euroopa Liidu eelarveettepanekuga.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad olid maikuus ühiskonna avamine ja majanduse turgutamine. Lisaks ka laenuraha kasutamine ja riigieelarve jätusuutlikus.

Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda. See tuli välja Justiitsministeeriumi tellitud uuringust, mille üks eesmärke oli kaardistada 16-26-aastaste noorte seksuaalse väärkohtlemise kogemust.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame teemaks Eestimaa jõgede olukorra. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.

Ehkki Töötukassa maksab palgatoetust ka suvekuudel, jätkuvad samal ajal koondamised ja aasta lõpuks on mõni majandussektor kardetavasti täiesti hangunud.

Kohustuslik distantsõppe periood saab selleks korraks otsa. Mida need kaks kuud Eesti üldharidussüsteemile andsid? Millised olid esimese kiiranalüüsi kohaselt puudused ja millised tugevused ning kuidas valmistuda järgmiseks saabuda võivaks perioodiks?

Nii nagu majandust ootab hiljemalt sügisel ees sügavam kriis, tuleb omavalitsustes teha ettevalmistusi ajaks, kui tööpuudus süveneb ja inimeste abivajadus suureneb.

Avalikkuses kõlavad ühelt poolt üleskutsed pidurdada Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) rakendamist, et säilitada koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisis töökohti. Teisalt kõlavad ka vastupidised üleskutsed senisest kiiremini kliimaneutraalsuse suunas liikuda, et luua uusi töökohti taastuvenergia sektoris.

Lähiajal algab riigipiiride järk-järguline avamine. Ettevaatlikult asutakse mõtlema ka turismisektori käivitamisele. Mil viisil hakkab uuenenud maailmas välja nägema reisimine, mis ootab ees lendamist ja kuidas näeb muutunud oludes välja laevareis?

Muuseumid ja näitusesaalid avatakse külastajaile tulevast teisipäevast. Millal saab minna teatrisse ja kontserdile?

Kuidas kehtestada piiranguid - rakendada 2+2 reeglit, panna karantiini ühiselamu või keelata viiruse tõkestamiseks kontsert - kui eriolukord saab läbi?

Valitsus on paika saanud koroonakriisist väljumise strateegia. Kokku on lepitud ka esimene majanduskriisi leevendav meetmete pakett. Opositsioon on seda kõike kritiseerinud.

Teisipäeval on saates sotsiaalminister Tanel Kiik, et teha esimesi kokkuvõtteid seitsmendat nädalat vältava eriolukorra, arstiabi ja sotsiaalhoolekande korraldusest.

Neljapäevases "Reporteritunnis" on luubi all maailma ja Eesti majanduses toimuv.

Kuna riigipiirid on eriolukorra tõttu suletud ning välistööjõud ei pääse Eestisse, kurdavad põllumajandusettevõtjad töökäte puuduse üle. Saates uurime, milline paistab maatöö seda tegevate palgaliste pilgu läbi.