Tähenduse Teejuhid

"[Peeglike, peeglike seina peal](https://teejuhid.postimees.ee/7836991/andres-mustonen-peeglike-peeglike-seina-peal)" on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse ([TT#33, 8.23](https://teejuhid.postimees.ee/7837119/juhtkiri-hardo-pajula-me-ei-ole-siin-uksi)). Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "[Kirjanduskliinikus](https://www.apollo.ee/en/kirjanduskliinik.html)" on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut [Meelis Sütt](https://leht.postimees.ee/6952214/meelis-sutt-kodus-olla-voi-mitte-olla). Head uudistamist! H.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas". Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "[Kääriv kämp](https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&t=1s)", TT#116 "[Täiuslik kunstiteos](https://www.youtube.com/watch?v=IR0QoXHld0E&t=1s)". Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("[Kuus aastat tantsu deemonitega](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega)"; TT#13, 10.2

"[Lapsed – meie rahumasin](https://teejuhid.postimees.ee/7796061/signe-mallo-lapsed-meie-rahumasin)" on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide [32. numbris](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema), mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril [Tartus salvestatud saates](https://www.youtube.com/watch?v=Qoeasavq5WA&t=1s) käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised: 1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo) 2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma) 3. "[Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa](https://www.youtube.com/watch?v=GWub7-qZBUs&t=270s)." (Anna Vainu) 4. "[Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt](https://www.youtube.com/watch?v=MKezRmbFRRs&t=25s)." (Arne Hiob) 5. "[Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedb

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=FSHJyPob_Lg&t=1s). 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7631119/kaie-metsla-muutuv-mood) kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven. "Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "[Õhtumaa vaimu passioon](https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-passioon.html)" [3] USA kultuuriloolane [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&t=1s). Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiats

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=mh27R0K8BfE&t=1s). David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)") ja 99. vestlusring ("[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)"). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jon

Külas Jan Uuspõld ja Mait Vaik.

Külas Kaarel Ots ja Toomas Trapido.

Külas (:)kivisildnik ja Andreas Veispak.

Külalisteks Aapo Pukk ja Meego Remmel.

Külalisteks Toomas Paul ja Tarmo Soomere.

Saatesarjas "Tähenduse teejuhid" otsitakse kasvava ühiskondliku ärrituvuse põhjuseid. Kuivõrd saatejuhi arvates viivad lahkhelide juured meid inimese ja teda ümbritseva reaalsuse olemuseni, siis kutsuski ta esimesse saatesse Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuuse ja sama kõrgkooli semiootika juhtivteaduri Mihhail Lotmani.

"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti ees uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "[Meie ajastu kriis](https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kriis.html)". Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – em

"Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "[Majanduslik inimene ja poliitiline loom](https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom/632415/et?isbn=9789985796054)". Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „[Kompleksühiskondade kokkuvarisemine](https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus

"Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik [August Künnapu](https://www.facebook.com/TallinnArtSpace/videos/2128550107423859/). "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad." Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates [isa](https://teejuhid.postimees.ee/7586224/vilen-kunnapu-nagemus-visioon-perspektiiv) ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka [kasside telepaatilistest võimetest](https://www.youtube.com/watch?v=6Ijd0gTm3IA). Peatse kohtumiseni! H.

"Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus," ütleb Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=k-jTnIriAr4&t=1s). Täna uurime koos [Märt Läänemetsa](https://www.youtube.com/watch?v=9ub2VuzH5Ds&t=1s) ja [Peeter Vähiga](https://www.youtube.com/watch?v=Cb9BXhfANiM&t=510s), mis moodi Buddha kirgastumine siis tegelikult aset leidis. Juttu tuleb ilmeselt ka kaheksaosalisest teest ja [neljast õilsast tõest ](https://www.youtube.com/watch?v=mNCSyOGXjgA&t=1s). Peatse kohtumiseni! H.

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&t=1s) raamatus "[Teadus ja vaimne praktika](https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/teadus-ja-vaimne-praktika)". "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas. Tänases sa

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. [Kingsnorthi](https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks) tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik [Tiit Aleksejev](https://teejuhid.postimees.ee/7695769/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-tiit-aleksejeviga-rist-ja-masin). "Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes

"Ma olen kuulnud ka seda, et kui te tahate elevandi välja juhatada ükskõik kui ohtlikust kohast, näiteks põlevas küünist, ei liigu ta enne sammukestki, kui on ta veendunud, et väljapääsutee teda kannab. Alles siis, kui ta on täiesti kindel, et rada on usaldusväärne, teeb ta oma esimese sammu. Kui tal sellist kindlust ei teki, siis ta jääb paigale ja hukub leekides, aga ebakindlale rajale ta ometi ei astu. Meiega on lugu samamoodi. Kui meil on väikegi kahtlus, et see eluviis, mida meile pakutakse on rumal, õõnes ega vii kuhugi, ei võta me seda omaks," räägib USA religiooniloolane Huston Smith klipis "[Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast](https://www.youtube.com/watch?v=mNCSyOGXjgA&t=2s)". Täna on meil plaanis rääkida Jan Uuspõllu ja Mait Vaiguga elevantide taltsutamise sõlmprobleemidest. Samale teemale olid pühendatud Tähenduse teejuhtide [13](https://teejuhid.postimees.ee/7367493/hardo-pajula-nahtamatu-maailm). ja [25. number](https://teejuhid.postimees.ee/7651070/juhtkiri-hardo-p

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "[Kui sünnib ilmvõimatu](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kui-sunnib-ilmvoimatu-seiklused-ebatavalistes-reaalsustes-2011/)" (e. k. 2011)," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "[Neljas jõud](https://edasi.org/179929/hardo-pajula-neljas-joud/)". 1956. aasta sügisel osales [Stanislav Grof](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG) esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eema