Labor | Vikerraadio | Err

Euroopa Kosmoseagentuur kavatseb koos jaapanlastega saata välja kosmosesonde, et vaadelda lähedalt mõnda seni veel avastamata komeeti — heal juhul aga koguni väljastpoolt Päikesesüsteemi saabuvat taevakeha.

Reedel, 19. juunil stardib Prantsuse Guajaanast Kourou kosmodroomilt kanderakett Vega pardal orbiidile kuupsatelliit Hämarik. Mida Hämarik tegema hakkab, räägib Tallina Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon.

Kimalased ehk metsmesilased toimetavad meeleldi just niisuguste põldude ääres, mis külgnevad metsaga ja mille lähedal on metsa rohkesti. Entomoloog Virve Sõber tutvustab uuringutulemusi.

Maailma geeniteadlased on kokku pannud uue suure geeniandmete kogu gnomAD, kus on sees paljude inimeste osaline või täielik genoomiinfo. Eestlaste geeniandmeid leidub seal eriti rohkesti.

Koroonalaine on Eestist üle käinud. Vaatame kokkuvõtlikult tagasi ja ettevaatlikult edasi. Tartu Ülikooli professor ja valitsust nõustava Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar on saates.

Milliseid looduslikke taimi käivad endale ja teistele toiduks korjamas Võru- ja Setumaa põlisasukad? Kuidas on tavasid mõjutanud metsade mahavõtt ja Setumaa lõhestatus?

Maakera ajaloos on hapnikku olnud atmosfääris ja meredes kord rohkem, kord vähem. Kuid kaks miljardit aastat tagasi oli seda siiski märksa rohkem kui seni arvatud.

Miks tarvitavad inimesed teadvust muutvaid aineid? Mida see neile annab ja mida nendega teeb?

Mida keetsid oma savipottides Eesti ja naabermaade asukad tuhandeid aastaid tagasi?

Kuidas lõhedel kalakasvanduses läheb? Kas kõik kalad saavad piisavalt süüa? Ega ometi mõni neist läbi võrgurebendi avamerre lipsa? Küsimustele võib aidata vastuseid leida väike sõbralik allveerobot.

Füüsikutelt tuleb teateid, et nad on tõenäoliselt avastanud ammuotsitud eriskummalise osakese, Majorana fermioni, millest võib olla suurt kasu kvantarvutite töökindluse tõstmisel. Füüsik Andi Hektor annab selgitust, miks see kaheosaline kvaasiosake, iseenda antiosake tähelepanu väärib.

Koroonakriis nõuab uudsetele keerdküsimustele leidlikke lahendusi. Kuidas viia kokku teadlased, kes võiksid osata lahedusi leida, ja ametkonnad, kes keerdküsimustega rähklevad?

Kuidas teevad Eesti teadlased koroonaviiruse leviku mudelit? Miks on vaja Eestile oma mudelit, kui mujal on mudel juba tehtud?

Mida näitab koroonaviiruse leviku kohta matemaatika? Mudeldamise aluseid alates eksponentfunktsioonist kuni mastaabivabade võrgustike teooriani selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsik Jaan Kalda.

Millist teaduslikku huvi pakub uus koroonaviirus? Kas teadlased oskasid ta tulekut aimata?