Reporteritund | Vikerraadio | Err

Maailma suurriigid on avanud rahakotirauad tehisintellekti arendamisse ja tööstuse ning muude eluvaldkondade automatiseerimisse. Kas inimesed jäävad tööta või kas elu läheb hoopis paremaks? Millised on tehisintellekti puhul eetilised ja moraalsed valikud?

Strasbourgi stuudios on Euroopa Parlamendi saadikud Tunne Kelam, Urmas Paet, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Yana Toom.

Euoopa Liidus on alanud arutelud järgmise eelarveperioodi rahajaotuste üle. See puudutab ka teadust. Senise programmi Horisont 2020 raames on Eesti teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid saanud EL-ist rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Kas ja mis järgmisel 7-aastasel perioodil muutub ja millised saavad olema Eesti seisukohad?

Räägime viimase aja välispoliitikast, asjadest, mis on maailma meeli ärevil hoidnud. Saate külalised on Oudekki Loone Keskerakonnast, Igor Gräzin Reformierakonnast ja Jaak Madison EKREst.  Saatejuht on Indrek Kiisler.

Kõneleme olukorrast Eesti majanduses, ettevõtjate toetamisest ja nende kiusamisest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja reformida riiki, aga ka ümbrikupalkadest ja selle mõjust tulevastele pensionäridele.

Ei ühtegi põllumeeste süül surnud mesilast sel aastal -- selline on Põllumajandus-Kaubanduskotta koondunud põllumeeste märtsikuus sõnastatud eesmärk.        

Nädalavahetusel toimus Tallinnas järjekorras juba 12. Lennart Meri konverents. Ka tänavu oli arutelu kese lääne ja ida, Euroopa ja Venemaa vahel. Aastatega on aga prominentsust kogunud ka digitaalühiskonna arenguga seotud teemad, samuti uued geopoliitilised väljakutsed nagu Hiina tegevus lähimandreil ning Artika sulamine.

Iga laps väärib, et tal oleks oma pere. Alati ei ole see olude sunnil bioloogiline pere. Lastekaitsepäeval ausalt ja ilustamata lapsendamisest ja hoolduspere pakkumisest.

Riigikogu valmistub suviseks hingetõmbepausiks, mil saadikud saavad keskenduda oma valimiskampaaniale. Kuid hetk enne kiiret sagadusteaga on põhjust opositsioonierakondade saadikutega vaadata tagasi lõppevale kuule.

Selle aasta esimeses kvartalis tõusis paljudes üldhooldekodudes kohatasu, misjärel jõudsid avalikkuse ette teated, et lähedastele, kes maksavad osa hooldekodu kohatasust, käib uus hind sedavõrd üle jõu, et raha tuleb söögi arvelt kokku hoida.

Kas Eesti peaks soodustama puidu põletamist Eesti Energia põlevkivielektrijaamade kateldes? Nn statistikakaubanduse raames teeniksime nõnda raha riikidelt, kes ise piisavalt taastuvenergiat toota ei suuda. Keskkonnakaitsjad on puidu põletamisele põlevikateldes aga vastu.

Saates arutletakse Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhususe üle. Stuudiokülalised on Raivo Vare ja Karmo Tüür.Saadet juhib Ahto Lobjakas.

Raul Rebane ütles mõne päeva eest Vikerraadio päevakommentaaris: "Mangi skandaalini oli päris selge, et ajakirjandus ja igasugused ravitsejad olid üle mõistuse tihedalt seotud. Igasugune ennustamine ja uduravitsemine oli meediaelu igapäevane, lausa vältimatu osa. Kergemeedia staaridest üritati rahvuslikke arvamusliidreid teha ja õnnestunult."

Usaldustelefon alustas Eestis tööd 30 aastat ja esimene perenõuandla 40 aastat tagasi. Kust võeti eeskuju, millist nõu küsiti ja kas reaalselt saadi abi? Kuidas on perenõustamine ja pereteraapia 40 aastaga Eestis arenenud ja milliseks on kujunenud usaldustelefonide võrgustik?

Hiina piirab Euroopast ümbertöötlemiseks saabuvate jäätmete vastuvõttu, mistõttu kardetakse "vanas maailmas" vanapaberi- ja plastikuuputust. Meil lihtsalt pole piisavalt tööstuseid jäätmete materjalina ringlussevõtuks ega uute toodete tegemiseks. Mida tähendab see Eestile, kes me oleme niigi raskustes Euroopa Liidu jäätmete ringlusesse võtmise eesmärkide täitmisega?

Iraani tuumalepe, Jeruusalemma küsimus, kaubandussuhted, panustamine kaitsekuludesse. Need on teemad, mis on äärmuseni pingestanud USA suhteid Euroopaga. Milles õieti asi?

Kas Eesti riik saab palju parem, kui iga teine ametnik ära koondada? Milliseid riigi ja omavalitsuste poolt osutatavaid teenuseid saaks ja peaks osutama ettevõtjad? Kas kaasaegsema riigi saab üksnes siis, kui võtta ette põhiseaduse uuendamine?

Tänane saade tuletab meelde, et lisaks keskkonnakuule on mai traditsiooniliselt ka muinsuskaitsekuu. Võtame kõne alla Eesti mõisad - ühelt poolt kui osa Baltimaade mõisate külastusmängust, teisalt suurendab riik oma panust kultuurimälestiste säilitamisel ja ehk võiks helgem tulevik oodata praegu veel räämas seisvaid mõisahooneid.

Millistes maakondades ja millisel kujul rakendub 1. juulist nn tasuta maakondlik bussiliiklus, on endiselt segane. Teisipäeval kell 14.05 algavas saates püüame avalikkuses kerkinud küsimuste osas selgust saada.

Armeenias puhkenud rahutused toovad taas tähelepanu alla Nõukogude impeeriumist pääsenud riikide ja rahvaste saatuse ning olukorra.  Millist taktikat Moskva kasutab oma mõjusfääri hoidmiseks ja laiendamiseks? Kas Lääneriigid on Ukrainat unustamas? Mida Eesti saaks oma endiste saatusekaaslaste aitamiseks rohkem ära teha?