Reporteritund | Vikerraadio | Err

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

Neljapäevases "Reporteritunnis" kogunevad taas valimisnõunikud.

Tänavu kevadel laste ja lastevanemate hulgas korraldatud suurema uuringu tulemusi oleme oma saadetes juba tutvustanud. Vähem on olnud juttu sellest, et vene või mõnd muud keelt kõnelevates peredes kasvav laps tunneb end õnnetumana ja üksildasemana kui kodus eesti keelt kõnelevad lapsed.

Riigikogu valimiste eel on 25 organisatsiooni liitunud algatusega "Kust sa tead?", mille eesmärk ja soov on nõuda valimiskampaanias kandidaatidelt hoolikalt kaalutud ja põhjendatud argumente. Kuidas seda teha poliitikutega ja kuidas ka laiemalt juurutada ühiskonnas faktipõhist arutelu?

Kultuuripealinna tiitli eest võideldes pendeldab Narva kultuurimõrva ja taassünni vahel. Hinge kinni pidades jälgib kogu Eesti kas narvakatel jätkub pealehakkamist leida kuulsale vana Narva maketile väärikas asukoht.

Kas Euroopa tulevikku ohustab natsionalism, nagu on neil päevil korranud mitmed Euroopa mõjukad poliitikud? Seda küsime analüüsides Saksa kantsleri Angela Merkeli Euroopa Parlamendi ees peetud Euroopa tuleviku teemalist kõnet.

Novembris alustab Eesti Kunstimuuseum ligi aasta aega kestvat programmi, et tähistada sajandi möödumist kunsti kogumise ja säilitamise professionaalsest algusest Eestis.

Eelolevad riigikogu valimised annavad taas võimaluse üle vaadata, mida peab tegema riik, mida saab teha riik ja mida ei peaks riik tegema. Mis asi on see see müstiline riik ja mida tähendab palju riiki või vähe riiki?

Muinsuskaitse seaduse eelnõu menetlev Riigikogu kultuurikomisjon kohtus eile avalikul istungil huvigruppide esindajatega.

Breden Kids.

Muhu Pagarid.

Nn.

Vikerraadio valmistub järgmisteks riigikogu valmisteks. Enne kui poliitikud debatte pidama hakkavad ja oma valimislubadusi eetris tutvustavad, kaardistab saatesari "Valimisnõunikud" Eesti ees seisvaid valikud ja väljakutsed.

Selle sügise esimene lumi, lörts ja libedus on järele andnud, aga toonud taas päevakorda pea iga-talvise teema, selleks on lume- ja libedusetõrje.

Oktoober on Eesti poliitikaelu muutnud üsna aktiivseks. On poliitikast lahkujaid, on poliitikasse tulijaid. Erakonna vahetajaid ja koalitsioonist väljaastujaid. Samal ajal koostatakse riigieelarvet, ettevõtjad püüavad käima tõmmata oma riigireformi ja kõik valmistuvad riigikogu valimisteks.

Täna on teemaks nuti- või alkojoobes juhid, kiiruseületajad, järsud tapjakraavid ja puudulik teehooldus ehk peamised liiklussurmade põhjustajad; aga samuti kohustus koju vingugaasi- ja suitsuandur muretseda ning see, mis läheb maksma moodne piir Venemaaga.

Kas riik peaks järgmisel aastal piirama kulutamist ning senisest enam varusid koguma? Millist mõju avaldavad 2019. aasta eelarve eelnõusse kirjutatud prioriteedid meie majanduse ja ühiskonna arengule?

Eestis muutub iga päevaga professionaalselt muusikaga tegeleva inimese elu keerulisemaks. Muusika ärimudelid on muutnud. Autorid ja esitajad teenivad aina vähem. Eratelekanalid ei maksa autorite ühingule, riik ei soovi laiendada kassetitasuga maksustatavate seadmete ringi.

Eelmise nädala neljapäeval tunnustas Muinsuskaitseamet Arhitektuurimuuseumis oma valdkonna aasta parimaid.

Pea pooled õpetajatest Eesti üldhariduskoolides on üle 50-aastased. Iga neljas füüsikaõpetaja ning iga viies keemia-, geograafia, bioloogia- ja matemaatikaõpetaja on vanem kui 60 aastat. Kes hakkavad meie lapsi õpetama lähikümnenditel, kui õpetajate pealekasvu napib? Miks pooled alustavatest õpetajatest kooli pidama ei jää?