Reporteritund | Vikerraadio | Err

Pärast mõningast pausi on Eestil jälle sotsiaalkaitseminister ja kolmapäeval on Signe Riisalo Vikerraadio kuulaja ning saatejuhi Kaja Kärneri küsitleda. Intervjuu kandvam teema on puude ära võtmine või puudeastme vähendamine ja sellest tulenev kõige abitumate ühiskonna liikmete abita jätmine.

Valitsusevahetus tõi kaasa ka muudatused opositsioonis. Reformierakonnast vabanenud koha täidavad EKRE ja Isamaa. Miks uus valitsus sündis, kui keeruliseks kujuneb opositsiooni koostöö ja mis Eesti elus nüüd muutub.

COVID-19 vastane vaktsineerimine algas Eestis nagu mujalgi EL-s täpselt kuu aega tagasi, 27. detsembril. Mida see lühike aeg vaktsiini ja vaktsineerimise korralduse kohta on näidanud, sellest räägivad Katrin Kiisk Ravimiametist ja dr. Katrin Martinson Linnamõisa Perearstikeskusest, kus riskirühma kuuluvaid inimesi juba kaitsesüstitakse.

Toetame, jätkame, peame oluliseks, loome, edendame, parandame, soodustame - need on enim korduvad tegusõnad Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppes.

Jõujoonte muutumine parlamendis ja valitsuses paneb tavalise inimese küsima, mis muutub tema elus. Kas elu läheb paremaks või halvemaks või kas on võimalik, et midagi oluliselt ei muutu. Tänaneses "Reporteritunnis" vaatavad Eesti poliitikamaastikul toimuvale otsa politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Martin Mölder.

Valitsus vahetub. Kas vene valija jätkab traditsiooni ja jääb toetama Keskerakonda või sobib kooseluseaduse ja pagulaste vastane Konservatiivne Rahvaerakond rohkem?

Saate esimeses pooles läheme helipildis Päinurme koduloomuuseumisse, kus selle asutaja Ründo Mülts, tänane Järvamaa muuseumi teadusjuht, tutvustab toimetaja Eva Luigasele külamuuseumi ekspositsooni ja Päinurme kandi külaelu ajalugu ning selgitab, miks ta omal ajal koolipoisina külamuuseumi asutas. Sõna ütleb sekka Päinurme külaseltsi esinaine Lea Traks.

Millised on Eesti saabuva uue valitsusliidu võimalused ja kus on meie majanduses praegu suurimad probleemid, mis lahendamist vajavad? Kuidas läheb maailmamajandusel ja kui suureks probleemiks on kujunemas töötus?

Oleme uhked, et Eesti inimesed elavad praegu kauem kui kunagi. Samas kinnitavad onkoloogid, et kõrgem eluiga on suurim risk vähki haigestuda. Seepärast on haiguse varane avastamine, personaalmeditsiini rakendamine ja standardne patsienditeekond uue riikliku vähitõrje tegevuskava olulised eesmärgid.Kaja Kärner

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla koroonaviiruse vastased piirangud. Kuidas ühiskonnad on valmis piiranguid paremini taluma? Kuidas vältida karmide piirangtuteni jõudmist ehk kuidas jõuda põhjendatud piiranguteni, mida ühiskond on valmis ka täitma.

Eelmise aasta oktoobris allkirjastasid Eesti ja Maailma Terviseorganisatsioon kokkuleppe, et Eesti hakkab arendama kogu maailmas kehtivat digitaalset vaktsineerimispassi. Praegu ollakse piloteerimise faasis, aga Covid-19 kontekstis on ootused suured ja projektiga kiire.

Harju Maakohus keelas Tallinna Sadama eksjuhtide korruptsiooniprotsessi kajastamise. Sama kohus ei soovinud anda ajakirjanikele tutvumiseks Mati Alaveri kokkuleppemenetluses süüdi mõistmisega lõppenud süüasja toimikuid, milles kirjeldati, kuidas treener kallutas sportlasi dopingu tarvitamisele. Ajakirjanikel koos advokaatidega kulus palju aega ja vaeva, et saavutada Riigikohtus keeldude tühistamine.

Kuigi annetada saab toetusfondide ja muude keskkondade kaudu aasta läbi, on just praegu toetamise ja abi andmise tippaeg. Missuguseks kujunes tänavune annetusaasta? Keda on saanud aidata ja kes veel abi vajaksid, kui seda oleks anda?

Põllumajandus mõjutab mulda, vett, õhku ja läbi nende ka kõiki elusorganisme, sealhulgas inimest. Põllumajanduse mõju on positiivne, kui suudetakse kindlustada elanikkonna varustamine toiduainetega. Mõju võib olla ka negatiivne, kui tootmise käigus ületatakse keskkonna taluvuspiir, põhjustatakse pöördumatuid muutusi keskkonnas või seatakse ohtu inimese tervis.

Poliitikaaasta hakkab läbi saama. Lõppeval kuul on aga parlamendis vastu võetud uue aata riigieelarve ning jätkuvalt tegeletakse tervisekriisi ja abieluküsitluse teemadega. Millised on arengud, millised lahendused ja tagamaad, sellest tuleb juttu "Opositsioonitunnis".

Eile kinnitas vabariigi valitsus koroonaviiruse vastu vaktsineerimise esialgse plaani. Olulisi sihtrühmi lubab plaan vaktsineerima hakata jaanuaris. Kui kaua vaktsiin koroona eest kaitseb, kes saab vaktsiini esmajärjekorras ja kellele see on vastunäidustatud?

Kas Euroopa Parlament lepib liidu pikaajalist eelarvet hääletades Ungari ja Poola survel riigijuhtide sõnastatud kompromissiga õigusriigi küsimuses? Millise sõnumi saadab Sahharovi mõttevabaduse preemia andmine Valgevene opositsiooniliidrile Svjatlana Tsihhanovskajale?

Viirusekriisi kõrval on maailm silmitsi ka majanduskriisiga. Kuidas on hakkama saanud Eesti ja kuidas on suutnud kohaneda ettevõtjad. Kas Eesti suudab selles kriisis liikuda meile suuremat edu toova majandusmudeli suunas või jäävad meile aastakümneteks kaela üksnes võlad?

Tööst ilmajäämine või pensionile minek, vananemine ja jõuvarude kahanemine - need kokku teevad vanemaealise tööturule naasmisel haavatavaks ja sunnivad ta koduseinte vahele. Samas ootavad tööandjad inimesi, kellel on töötegemise harjumus ja kes tunnevad kella ja kalendrit.

Saaremaal Salme külas Põhja-Männiku talus elavad Liisa Vipp-Tang ja Tanel Tang. Nende pere on üpriski suur: lisaks kahele inimesele ja koerale kasvab seal 1500 mahekana. Toimetaja Eva Luigas uuris, milliseid raskuseid tuli noortalunikel ületada koroonakevadel kanalat asutades ja Saaremaa Mahemuna nimelist ettevõtet käivitades.